Hommikul ärgates valisime kajuti telekas kanali 14 ja uudistasime, mis õues toimub.  Pildi kvaliteet polnud just suurem asi aga idee oli väga hea, et välja sai vaadata.  Loomulikult sõitsime juba Rootsi saarte vahel. Läksime sööma ja seal saime juba otse aknast välja uudistada. Ilm oli pilves. Aga vähemalt polnud väljas miinuskraade.



Stockholmi jõudes käisime dekil uudistamas. Kajakad ei kartnud meid üldse, saime ikka väga lähedale minna. Maale jõudes matkasime mööda mere äärt paar kilomeetrit linna vahele. Kolasime siin ja seal poodides. Mõne pisiasja ostsime ka.


Kella 3 paiku hakkasime sadama poole tagasi matkama. Neil oli seal mitu silda üksteise kohal ja parajasti tehti remonti. Käiguteed oli vineeridega piiratud. Hommikul läksime mööda mereäärt ja oli justkui loogiline otsetee kogu aeg. Aga nüüd tagasi tulles läksime ka otse, kui mingi hetk avastasime, et uups, me oleme vist valel teel.
Mere ääres oli kõrge mäeserv, hommikul läksime all olevat teeäärt pidi ja jõudsime linna. Aga nüüd suundus rada juba mäe peale. Proovisime alla minna treppidest, aga sattusime tupikusse. Ronisime uuesti üles ja läksime edasi. Endal juba tekkis kerge kahtlus, et ega nüüd vist muud valikut pole, kui peame hüppama. Jõudsime päris kõrgele kaljuservale, kui lõpuks sealt keskelt ikka viisid mingid trepid alla ja saime uuesti alumisele tasandile.






Lõpuks sadamasse jõudes oli maja rahvast täis. Turvakontrolli väravate ees oli suur rahvasumm, tekkis järgmine mure - kaua meil siin läheb, ega laev enne välja ei lähe. Õnneks vähehaaval saba ikka liikus ja saime kontrollist läbi. Eskalaatoril üles sõites vaatasime, et nüüd olid all vaid üksikud inimesed sabas. Ilmselt olime sattunud täpselt bussitäie inimeste taha.

Laeva jõudes oli nii mõnus kajutisse pikali visata. Taevalik. Hommikust saati olime ainult jalgel püsti liikunud. Peale väikest puhkust oli õhtul jälle sama programm - Rootsi lauas kurguni täis söömine ja väike tants.