2018

Aprill on käes, lumi on maas. Täna tuli ootamatult esimene väga soe ilm, 12 kraadi sooja. Vihma sadas ja värske vihma lõhn oli õues. Vikerkaar tuli välja. Kõikjal jää kohal tekkis paks udumass, jõel ja ka meie aias. Uskumatu ilm täna.

Eile nägin, et jagati tordi-retsepti. Ja see tundus täpselt minu maitse järgi ja lihtsalt teostatav. Seega siis täna otsustasin proovida.

http://k2trinkokkab.blogspot.com.ee/2012/10/kirsi-shokolaadi-kupsisetort-lihtne.html


Kasutasin šokolaadiküpsiseid, 3 kihti, 3x4 tk.
Vahele panin alma vanilli-kohupiimakreemi, kuhu segasin sisse kompotikirsse. Selle suurema kohupiimapotsiku jagasin parajasti 2 kihi vahel ära, korralik paks kiht sai kohupiima.

Glasuuriks panin potti soojenema 150ml kompotivedelikku koos 125g (20tk) tumeda küpsetus-šokolaadiga. Glasuuri konsistents sai hea, aga kogus läks veidi suureks. Pole vist olnud vaja originaalretseptist poole rohkem teha :))

Nüüd siis kook ootab külmas ja homme oskan öelda täpsemalt, mis valesti läks veel.


Muidu on selline tore kevadine väljas. Kuna eile keerati kella, siis täna on õhtu pikalt valge. Kuni 8-ni on veel valge vist, Igatahes 7 paiku tulin jooksmast ja siis oli veel täitsa päike taevas. Supermõnus.


Jaanuari lõpul tulnud talv on nüüd hakanud järgi andma, aga hoov on endiselt veel üsna valge meil. Mujal heinamaadel ja linnas pole lund üldse nii palju, kui meie aias. Eks ootame, millal soojaks läheb ja õues juba midagi teha saaks. Hetkel on veel täitsa null, isegi lumikellukesi veel pole.

Pühapäeva hommikul ajasime kargud alla ja vaatasime, et kell on tegelikult tund aega rohkem, kui meie kellad näitasid. Käisime veel sörkimas. Oh, see hommikul jooksmine pole ikka õige asi.

Lõpuks vist 11 paiku hakkasime Tartu poole sõitma. Sihiks AHHAA keskus. Lapsed on meil tublid, sel aastal juba kolmandat korda sõitsime Lõuna-Eesti tiirule. Ilusti pidasid vastu.

Ahhaas oli parajasti talispordi näitus ka. Saime suusahüppeid teha (poisid proovisid ainult). Lisaks oli laskesuusarada, millel sai 10m "suusatada" ja siis püssi lasta ja uuesti finišisse sõita. See oli päris lõbus. Kirsile meeldis sealsamas kõrval lumelosse ehitada.

Päev möödus kiirelt, uudistada oli palju. Olime seal peaaegu sulgemiseni välja. Nii et pisut enne 7 hakkasime tagasi tulema. Tänu kellakeeramisele on nüüd 8-ni välja juba enamvähem valge väljas. Supermõnus.

 

Sel aastal otsustasin üle mitme aasta taas mõned lilled ise ette kasvatada. Kõige põnevam ongi alati see algus, kui keset talve kannatamatult ootad, et midagi rohelist tärkaks.
Esimesena panin maha lobeelia, mille tärkamine võttis väga palju aega. Nüüd, kuu aega hiljem, on nad ikka imepisikesed, 2 idulehega.
Palju hiljem maha pandud sametlill tärkas paari päevaga. Taimed nüüd juba suuremad, kui lobeeliad.
Samal päeval maha pandud püreeter (lõhnav neitsikummel) ei taha üldse idaneda. Tundub, et sellest ei saa vist asja.

17. märtsi pilt:



23. veebruar - lobeelia (ripplobeelia Hamburgia)
märts - sametlill Salmon princess
püreeter snowball/goldball

20. märts - vilt-ristirohi

24. märts - külvasin lilltubaka ja värd-kurekella

7.aprill - külvasin jälle sametlille, kuna nad vist kõrbesid aknal ära. Ühel päeval olid järsku lehed krussis ja ainult paar üksikut taime on veel elus ja needki põevad

7.aprill - külvasin rukkilille ja spinati

Eile sain 34. Erilisi emotsioone sellega seoses ei olnud, pigem kippus ununema, et mul sünnipäev tulemas on. Eile aga oli täitsa tore päev. Mitmed töökaaslased pidasid mind meeles ja tõid kingitusi.

Kurta saab ainult tervise üle. Vanainimeste asi :))
Eelmine nädal oli Alari tõbine, see nädal siis minu kord. Kolmapäeval oli väike palavik ja nüüd on kurk valus ja nohu. Üsna udune on olla ja seetõttu ootasingi eile ka, et saaks lihtsalt koju lebosse.

Käisin siin mitu korda hambaarsti juures. Ja nüüd üks hammas valutab. Juba nädal aega. Esmaspäeval lähen arsti juurde. See hambavalu on paras tüütus. Kui muidu läheb aeg üsna kiirelt, siis viimane nädal on küll väga veninud. Kui tegutseda, siis pole hambal väga hull, aga kõige hullem on just rahulikult istudes või magama minnes. Siis hakkab närima.

Talv on ka jälle tagasi. Nädala algul oli korra sula, lund läks veidi vähemaks, aga nüüd on jälle püsivad miinuskraadid, öösiti 10 kanti, päeval vähem. Kuna nüüd nii külm on, siis pole sel aastal isegi ühtegi lumikellukest veel näha olnud. Kahju, et sula oli, okaspuud jmt aiaelanikud sulasid poolenisti lume alt välja. Nüüd on küll oht päikesepõletust saada, maa külm, päike särab, lumi peegeldab. Lisasin täna veel mõned kuuseoksad okaspuudele peale.

Käisime Tartus, Piret kutsus meid oma 30. sünnipäevale. Tegin talle kingituseks koti. Olavi pidime jälle maha jätma, tal oli matemaatika olümpiaad. Alari on haige. Juba mitu päeva, köha-nohu-palavik, selline gripilaadne tõbi. Aga ta tuli kaasa ikka.
Piret pidas pidu Tartus, kohvikus Vilde & Vine. Igati mõnus koht oli, tore istumine ja head söögid. Sai jälle sugulasi kohata.


Enne tagasisõitu käisime ka ERMi juures tagurpidi majas. Põhiline probleem oli viltune põrand, mis võttis kohe pea ringi käima, tasakaaluga tekkisid probleemid. Aga muidu oli huvitav, asjad olid kõik lakke riputatud.

Kuigi käes on märts, siis plirts-plärts veel polegi. Uskumatu, aga sel aastal on taaskord talv. Juba kuu aega ja ilmselt püsib veelgi. Räästas siiski juba purikad ripuvad.

Sel nädalavahetusel on Alari Rootsis ja mina lastega kodus.
Hommikul tuli ootamatu mõte pluus õmmelda. Plaanisin teisest kangast aga ei raatsinud seda lõigata kohe ning tegin esialgu testiks vanemast kangast, millest kahju polnud. Aga see osutus ootamatult sobivaks materjaliks, nii et tegin pluusi täitsa valmis ja saan sedagi kanda. Nüüd enam ei tea, kas seda esialgu plaanitud kangast pluusi enam viitsingi teha.


Lõuna ajal oli väljas mõnusalt soe. Ainult 4 kraadi külma. Ja nii mõnus soe päike. Otsustasin auto ära pesta. See nägi ikka väga jube välja, soolakiht peal. Vihma pole ju üle kuu aja sadanud.